Signal to noise

Asi on niikaugel, et online’ide kontekstiväliselt jutusaadetest üleskirjutatud laused leiavad juba paberlehes uudisena avaldamist. Mis teha?

Anvar Samost (Twitteris)

Daniel Vaarik

Sul võib olla Harvardi haridus (minul küll ei ole), kuid online meediategelasel kulub umbes kaks sekundit, et teha sinust napakas. Käib see umbes nii: sind kutsutakse raadiosse mingil teemal rääkima, sa lähed räägid tund aega juttu ja päris huvitav on. Pärast saadet saad sms-i, kus mõni tuttav ütleb, et kuule, aitäh, täitsa tore oli kuulata.

Aga. Kuskil istub mingisugune raadioga parasiit, kes kirjutab teises toa otsas istudes kuulmise järgi su jutust suvaliselt üles mingi sellise jama, mille sisu ta ei viitsi isegi Google’iga  kontrollida. Sellele pannakse veel mingi lihtsustatud pealkiri ning riputatakse üles. Tõenäosus, et sel on mingi seos sinu räägitud jutuga on umbes sama suur kui panna Viking Lotto loosimisel kolm numbrit õigesti ja võita mõnisada krooni. Ja neid mürameistreid pole mitte ainult üks, vaid mõni toimetus koosnebki suures osas sellistest, mis tähendab, et ka nende toodang on informatsioonihuvilisele täiesti väärtusetu.

Screen shot 2009-12-21 at 9.56.41 PM

Kõige tobedam on see, et tobuks tehtud esineja on oma murega täiesti üksi. Olgu, nägid seekord natuke totter välja, teinekord püüa rohkem, eks? Aga kui püüdmine ei aita? Online parasiit ei püüa ju sellepärast rohkem, kui esineja püüab. Need väikesed madala sihikuga randomisaatorid oleksid võimelised isegi Lutsu Kevade põhjal genereerima uudise stiilis: “Koer kardab pauku” või “Vaata: Teele särk paistab läbi”.

Nagu igal teisel infovälja arengul, on ka online parasiitide tulekul korralik mõju väga paljudele teemadele. Te võite küll öelda, et mõju ei ole aga ilmselt teete te seda põhiliselt sellepärast, et see efekt on igapäevaselt väike ja selle saab kergelt tähelepanuta jätta. Tõepoolest, kooreüraski üks amps ei langeta veel puud. Aga terve trobikond neid saab selle ülesandega hakkama küll. Terve bande infotäisid meie krae vahel suudab lõpuks kindlasti saavutada selle, et meedias pole enam võimalik midagi öelda, millel tähendus oleks.

Lõppude lõpuks saab sellest, mida nad kirjutada püüavad ju teatud tüüpi tõde, omamoodi ajalugu, mis ei ole mõjuta. Hoolimata sellest, et paljud ei võta meediat tõsiselt, saab selles paljude jaoks suhteliselt usutav materjal. Mis siis teha? Naljakas, aga lahendus võib isegi olemas olla.

Üle 300 tuhande eestlase kuulab Vikerraadiot ning kuigi mul pole käepärast, siis olen aru saanud, et mõnedki uuringud näitavad, et täiesti korralik meediaturu täis inimesi  oleksid teoreetiliselt valmis ja võimelised maksma kvaliteetsema analüüsi ja uudise eest. Eriti huvitav on see, et konkreetselt need tüübid tegelikult EI OLE valmis maksma selle pealkirjajura eest, mis online kanalites ilmuvad, tee millist hinnaalandust tahes.

Miks siis keegi pole seda kullaauku lahti kangutanud? Minu teooria on selline, et ka Eesti kollane online ajakirjandus ei sündinud üleöö. Võttis aastaid aega ja peent lihvimist, et jõuda tänase süsteemini. Pööraks nüüd mõneks ajaks sihiku mujale ja prooviks uut süsteemi sama järjekindlusega luua? Seda enam, et mulle tundub viimasel ajal väljaannetest tulevaid sõnumeid vaadates, et midagi sellist isegi toimub.

Jääme, pöidlad peos, ootama jaanuari, kus EPL on lubanud üsna suurt kontseptuaalset muutust ja tundub, et teisedki ei maga. 2009. aasta lõpuks on mitmed meedia arengud pigem lootustandvamaks muutunud, tundub, et pingutatakse millegi muutmise nimel. Muidugi, täna seda postitust kirjutades pean nentima, et e-jobu on siiski veel see, kes ütleb, kuidas asjad “on” ning mitte miski ei garanteeri, et lõpuks pole ta võitja. Kas me tõesti tahame lasta sellel juhtuda?

  • merlisnogene

    Ma arvan, et nii sina kui Anvar teate tegelikult täpselt mida teha. Või vähemalt seda, kust otsast see probleem laheneda saab, isegi kui selle protsessi käivitamine teie võimuses ei ole.

    Minu meelest saavad neti- või ka üldse ajakirjanduse hädades suurema vati enda kraesse need õnnetud online-neegrid ja lihtsad kirjatsurad. Samas ütleb ju tuntud rahvatarkus, et kala hakkab mädanema peast. Vähemalt poliittasandil osatakse seda tõde väsimatult korrata. Meedia probleeme lahates sellele tähelepanu pöörama ei kiirustata. Nii hea on ju kritiseerida umbmäärast online-neegrit puudulike ametioskuste pärast, selle asemel, et pöörduda nende vastu, kes “parasiidid” on oma äriedu vankri ette rakendanud. Seda enam, kui parasiitide peremees on sageli kritiseerija tuttav, töökaaslane, ametivend, partner või ehk sõbergi.

    Kui sellest barjäärist üle saaks, siis arutataks ehk mitte ainult selle üle, kas üks või teine kaabakas kõlbab erakonda või ministeeriumit juhtima vaid ka selle üle, kas üks või teine meediakanali juht on olnud oma ülesannete kõrgusel ja väärib oma praegust töökohta.

    Sellest me loeme küll, et mõne poliitiku aeg on möödas, mõni on ennast lõplikult täis teinud jne. Meediaväljaannete juhtide ja omanike aadressil selliseid seisukohti ei võeta. Ikka on süüdi anonüümne online-neeger või mõnel konkreetsel juhul näiteks Berit-Helena Lamp :)

  • http://distantsignal.blogspot.com Daniel Vaarik

    Nojah, seda ärimudelit on ju mitmeid kordi siin blogis puudutatud ja ei saa öelda, et vähem kui online ajakirjanike teemat! Kuid miski ei õigusta minnalaskmist ka üksikisiku tasandil – ei meedias ega poliitikas ega kuskil mujal.

    Vastutuse täielikult kellegi ärimudeli kaela lükkamine on liiga mugav. Ma usun, et iga inimene vastutab siiski enda poolt online'i toimetatud materjali eest vähemalt sellel määral, et peab ära kannatama avaliku kriitika.

    Ja see paralleel, et “poliitikas on asjad veel halvemini” ei õigusta ju õigupoolest midagi! Meedia ei saa enda sihiks seada poliitika madalaima ühisnimetaja järgi joondumist. Tuleb siinkohal taas meelde see Sri Lanka ajakirjanik: https://memokraat.ee/2009/01/ajakirjaniku-huvast

  • prise

    EPLi kvaliteedi paranemise osas oleks ma suht skeptiline. Tõsi, mudast tõusta on alati lihtsam, sest pole enam kuhugi langeda. EPLO ei paku ei kvaliteeti ega kvantiteeti. Vist ainus online portaal, kes siiani copy-paste meetodit 40% juhtudest kasutab. Toimetamist võetakse ikka üliharva ette.

  • http://twitter.com/paavoh Paavo

    Juba mõnda aega külastan peamiselt http://uudised.err.ee 'd. Ehkki sisu pole seal ülemäära palju, näeb koht hea välja ning rumalus ja tühisus ei lokka. Raadio- ja telesaadete klippide rohke kasutamine on ka üks magneteid.

    Soovitan.

  • sellisedlihtsamadasjad

    Jah, muidugi, kuid ei! ERR uudised jätsid kajastamata selle uudise, mis puudutab raadioteatri toimetaja Maris Johannese koondamist, kes on ühtlasi töötajate usaldusisik. Kas ERR ei pea seda uudiseks? Ja kus jääb nüüd ERR eetikanõuniku kommentaar? Oi jah. Mis näitab tegelikult seda, et uudisteallikate kontsentratsioon on väga halb asi. Kusjuures jutt on päris uudiste-allikatest, kuna elu24 taoline meedia (ka mitte parim võimalik “uuriv kollane” ajakirjandus) ei oleks keelekõrva-skandaali kajastanud ega paku seega päris uudistele konkurentsi.

  • sellisedlihtsamadasjad

    Jah, muidugi, kuid ei! ERR uudised jätsid kajastamata selle uudise, mis puudutab raadioteatri toimetaja Maris Johannese koondamist, kes on ühtlasi töötajate usaldusisik. Kas ERR ei pea seda uudiseks? Ja kus jääb nüüd ERR eetikanõuniku kommentaar? Oi jah. Mis näitab tegelikult seda, et uudisteallikate kontsentratsioon on väga halb asi. Kusjuures jutt on päris uudiste-allikatest, kuna elu24 taoline meedia (ka mitte parim võimalik “uuriv kollane” ajakirjandus) ei oleks keelekõrva-skandaali kajastanud ega paku seega päris uudistele konkurentsi.

  • ohsavant

    mina loen juba ammu ainult sulev.ee st uudiseid. ega seda olukorda muuta pole enam v6imalik. tuleb r22kida lyhikeste lausetega nagu pealkirjad. ja m6tet mitte liigselt venitada. uus lausega on m6te juba vahetanud. ega te mingid poeedid pole.

  • http://twitter.com/paavoh Paavo

    http://uudised.err.ee/index.php?06189053

    Täiesti kajastatud nüüdseks.

  • http://twitter.com/villej Ville Jehe

    Nõus Danieliga, et mudel üksi ei muuda midagi. Nõus ka , et uuel aastal on uusi katsetusi tulemas, aga see pole midagi erakordset… Pigem normaalne areng. Kas te aga ei arva, et üks suur muutus paremuse poole on juba toimunud – online meedia mõõdab juba mõnda aega KASUTAJAID mitte KLIKKE. Isegi kui avalikkuses mõni kogemata inertsist ikka klikke nimetab, pole see juba terve 2009 enam teema… Ja see muudab palju, sest Kasutajale peab meeldima, Klikile piisab vaid meelitamisest…

  • http://distantsignal.blogspot.com Daniel Vaarik

    Jah, hoolimata oma kriitilisest suhtumisest, arvan ka mina küll, et Eesti ajakirjanduses on tõesti toimunud mõned muutused paremuse poole. Kui need jääksid ainsateks muutusteks, siis neist ei piisaks, kuid kui need arenevad edasi, on kõik võimalik.

    Võib olla tavalugeja neid samme kohe ei märka ning samuti on kriitilisematel inimestel aja jooksul kogunenud trots, mis ei lase pisikesi muutusi märgata.

    Niisiis, 2009. on meedias aset leidnud sellised pigem head asjad: 1) toimetused on 2009. aasta jooksul aktiivselt pead murdnud, kuidas edasi minna (seejuures tunnistades, et praegune mudel ei ole hea), 2) tulemas on uued arendused, mis vähemalt üritavad võtta arvesse meedia tegelikku funktsiooni, 3) on tõesti hakatud kommentaare palju julgemalt modereerima, 4) Ville poolt mainitud areng on ka hea, loodetavasti minnakse kasutajate analüüsil veel täpsemaks ka edaspidi.

    Skeptik ütleks, et noh, nagunii midagi ei muutu, oleme näinud neid meedia eksperimente varemgi aga mina annaksin siiski ajakirjandusele võimaluse ennast tõestada ja kui publik muutusi märkab ja neid toetab, on seda lihtsam teha. Kui tõesti asjad paremaks läheksid, siis me kõik võidaksime.

    Ja muidugi see ei tähenda, et olemasolevaid jamasid ei peaks kritiseerima.

  • http://twitter.com/paavoh Paavo

    http://uudised.err.ee/index.php?06189053

    Täiesti kajastatud nüüdseks.

  • http://twitter.com/villej Ville Jehe

    Nõus Danieliga, et mudel üksi ei muuda midagi. Nõus ka , et uuel aastal on uusi katsetusi tulemas, aga see pole midagi erakordset… Pigem normaalne areng. Kas te aga ei arva, et üks suur muutus paremuse poole on juba toimunud – online meedia mõõdab juba mõnda aega KASUTAJAID mitte KLIKKE. Isegi kui avalikkuses mõni kogemata inertsist ikka klikke nimetab, pole see juba terve 2009 enam teema… Ja see muudab palju, sest Kasutajale peab meeldima, Klikile piisab vaid meelitamisest…

  • http://distantsignal.blogspot.com Daniel Vaarik

    Jah, hoolimata oma kriitilisest suhtumisest, arvan ka mina küll, et Eesti ajakirjanduses on tõesti toimunud mõned muutused paremuse poole. Kui need jääksid ainsateks muutusteks, siis neist ei piisaks, kuid kui need arenevad edasi, on kõik võimalik.

    Võib olla tavalugeja neid samme kohe ei märka ning samuti on kriitilisematel inimestel aja jooksul kogunenud trots, mis ei lase pisikesi muutusi märgata.

    Niisiis, 2009. on meedias aset leidnud sellised pigem head asjad: 1) toimetused on 2009. aasta jooksul aktiivselt pead murdnud, kuidas edasi minna (seejuures tunnistades, et praegune mudel ei ole hea), 2) tulemas on uued arendused, mis vähemalt üritavad võtta arvesse meedia tegelikku funktsiooni, 3) on tõesti hakatud kommentaare palju julgemalt modereerima, 4) Ville poolt mainitud areng on ka hea, loodetavasti minnakse kasutajate analüüsil veel täpsemaks ka edaspidi.

    Skeptik ütleks, et noh, nagunii midagi ei muutu, oleme näinud neid meedia eksperimente varemgi aga mina annaksin siiski ajakirjandusele võimaluse ennast tõestada ja kui publik muutusi märkab ja neid toetab, on seda lihtsam teha. Kui tõesti asjad paremaks läheksid, siis me kõik võidaksime.

    Ja muidugi see ei tähenda, et olemasolevaid jamasid ei peaks kritiseerima.