Archive for the ‘Aktsioon’ Category
Vestlus vabadusest
dets. 15, 2015 | 0
Räägi, miks sa ratastoolis oled?
See tavaliselt huvitab tutvuse alguses kõiki. Mul on üks lihashaigus nimega Duchenne lihasdüstroofia, mis tähendab seda, et keha ei tooda düstrofiini, mis aitaks lihastoonust hoida. Igapäevaselt kasutan siis liikumiseks elektriratastooli, kuid vast peamine on see, et enamustes igapäevatoimingutes ma vajan kõrvalist abi, alates sellest, et hommikul üles tõusta, riietuda, süüa ja nii edasi …
Võitlus tõkkepuuga ehk miks ma olen üks Tuleva asutajaid
aug. 16, 2016 | 0
"What yawr name?" the soldier demanded. "You got something for me? I want some money for that soya you got."
Robert D. Kaplan, The Ends of the Earth.
Ühel tuulisel kevadpäeval käis 22 inimest Rävala puiesteel notarile allkirju andmas, et asutada Tuleva ning raputada seeläbi Eesti pensionikogumise turgu uut moodi organisatsiooni ning madalate haldustasudega. Kolm kuud hiljem …
Internetivabaduse mõttepaber
Daniel Vaarik veebr. 14, 2012 | 0
Minu jaoks algas asi sellest, et Sten Tamkivi kirjutas, et internetivabadusi võiks täpsemalt sõnastada ja Linnar Viik soovitas mõelda julgelt ja suurelt, ning olla riigina internetivabaduste eestkõneleja maailmas.
Usun, et kodanikuühiskonna kaasamisel on tähtis see, et peale kriitika, pakuvad inimesed välja ka lahendusi. Seepärast pakkusime neljakesi (Linnar, Sten, inimõiguste ekspert Marten Kokk ja mina) Praxise kodulehel välja “Internetivabaduse teesid”, mis sõnastab peamised internetivabaduste alused ning kutsub nende üle arutlema.
Millist internetti me tahame? Arutame.
Pöördepunkt
Daniel Vaarik veebr. 23, 2012 | 2
Keskkooli ajal mulle õppida eriti ei meeldinud, kuid mulle meeldis õpetajaid närvi ajada. Ükskord tõin bioloogia tundi suure peotäie lund ning panin laelambi peale sulama. Kui õpetaja Agu Teeveer tundi alustas, nirises lae alt vett nagu kevadisest räästast. Teeveer lahendas olukorra enda arvates nutikalt ning pani veenire alla väikese lillepoti. Üks-üks. Pool minutit hiljem lajatas aga poolsulanud lumehunnik tervenisti alla ning mätsis potis olnud lille maatasa. Kaks-üks.
Memokraadi raamatuprojekt Hooandjas
Daniel Vaarik veebr. 4, 2013 | 0
Head lugejad, meil on rõõm teatada, et Memokraat alustas eelmisel nädalal Hooandjas raha kogumist raamatu kirjastamiseks. Raamatuks on Kommunikatsioonikäsiraamat. Mõistagi avaldame selle laiale lugejaskonnale tasuta. See ilmub sügisel e-raamatuna, mida saab igaüks netist alla laadida. Alates eelmise kolmapäeva pärastlõunast on projekti toetanud juba 69 inimest ning koos 31 protsenti rahast ja seda isegi enne, kui sellest siin kirjutan. See teeb meeleolu väga heaks. Aitäh, aitäh, aitäh kõigile toetajatele!
Kui soovid projekti kohta rohkem teada saada või seda toetada, vaata videot ja loe lähemalt Hooandjast.
Konsensusmeetodi kasutamisest õigusloomes
Priidu Kull dets. 1, 2011 | 11
Esmaspäevasel konsensuseotsimise üritusel tajusin, et just konsensus oli see, mida ma riigiametnikuna eelnõusid välja töötades ja neid menetledes olin taotlenud. Mul on suur usk konsensusmeetodisse ja hea meelega oleksin arutlenud selle üle, kuidas teha nii, et õigusaktide väljatöötamisel ja poliitiliste otsuste tegemisel kasutataks rohkem konsensusmeetodit. Minu jaoks on oluline just küsimus riiklike otsuste tegemise protsessist, sest olen veendunud, et kui hakata riiklike otsusteni jõudmiseks kasutama kohast protsessi, siis lahenevad iseenesest paljud üksikküsimused.
Seejuures ma arvan, et see üritus algas õigest otsast – ehk sellistest küsimustest nagu "millise küsimuse üle me peaksime arutlema", "kuidas otsustada selle üle, millise küsimuse üle me arutleme" ning "kuidas arutleda selle üle, millise küsimuse üle me peaksime arutlema". Kedagi ei oldud ju kutsutud sellele üritusele mõnda riigielu korralduse küsimust arutama. Seetõttu ei oleks konsensusmeetodi mõttega olnud kooskõlas see, kui mõne konkreetne küsimuse arutamist oleks sealsele rahvahulgale peale surutud.
Konsensus
Daniel Vaarik nov. 29, 2011 | 26
Jõuan Memokraadi ja Von Krahli akadeemia ühisüritusele “Kas konsensus on utoopia?” vaid mõned minutid enne algust. “Anarhistid juba lahkusid”, ütleb Tarmo Jüristo. Neile olevat kogunemine veel enne algust jätnud liiga etableerunud ja salongiliku mulje.
Sellele vaatamata on kohal üle saja inimese, istumas toolidel ja kõõlumas rõdudel. Palju on neid, keda ma isiklikult ei tunne. Tarmo on seekord põhikorraldaja ning mulle teeb head meelt, et ometi üks üritus, kus ei pea ilmtingimata ise sõna võtma. Nõjatun toolile, teen telefoniga pilte ning jälgin showd. Mugav.
Memokraadi ja Von Krahli Akadeemia töötuba “Kas konsensus on utoopia?”
nov. 21, 2011 | 5
Täpselt nii. Von Krahli Akadeemia ja Memokraat panid seljad kokku ja korraldavad ühise töötoa. Õhtu juhatab sisse Tarmo Jüristo, kes viib läbi ka töötoa konsensusliku otsusteprotsessi võimalikkusest, selle plussidest ja miinustest. Järgmisel esmaspäeval, 28. novembril, kell 18.00 Von Krahli teatri baaris. Ole kohal!
#OWS: kokkuvõtteks
Tarmo Jüristo nov. 3, 2011 | 24
Oma 1840. aastal ilmunud ning poliitfilosoofia klassikuks saanud teose De la démocratie en Amérique teises köites mõtiskleb Alex de Tocqueville selle üle, et ameeriklased on kõige vähem revolutsiooniline rahvas, keda ta teab. Selle põhjuseks pidas ta demokraatiat, tänu millele oli tolleaegne Ameerika egalitaarne ja ühetaoline. Tocqueville leidis, et ühiskond, millest valdava enamuse moodustab jõukas keskklass – kus nii vaesed kui rikkad moodustavad väikse vähemuse ning kus inimesi liidavad ühiskondlikud sidemed ka vaatamata nende erinevale jõukusele – mitte ainult ei vaja revolutsiooni, vaid kardab seda.
Toqueville'i aegadest on Ameerika palju muutunud ning täna on maailma arenenud tööstusriikide seas just nimelt Ameerika Ühendriikides kõige kõrgem varaline ebavõrdsus ning ühiskondlik kihistumine ning ühtlasi väga madal sotsiaalne mobiilsus.
#OWS: viimane päev kohapeal
Tarmo Jüristo nov. 1, 2011 | 7
Mu nädal New Yorgis on peaaegu läbi.
Eilseks oli mul kokku lepitud lõunasöök Columbia Ülikooli professori Gayatri Spivakiga, mis kujunes pea kahe tunni pikkuseks loenguks #OWS-i, aktivismi, radikalismi, Marxi, Bakunini, Rosa Luxembourgi, Lenini, 1968. aasta rahutuste ja muu sellise teemal. Spivak pidas #OWS-i kõne 15. oktoobri 5000-pealisele üldassambleele Washington Square pargis ning kirjutab seda parasjagu ümber pikemaks ja …
