"Kaua te enda isikuturundusega juba tegelenud olete?"
"Ma ei tegele sellega."
"Ah? Miks te siia siis tulite?"
"Teie ju ise tahtsite minuga intervjuud teha…"
"Ja kui te intervjuuga nõustusite, siis te juurdlesite kindlasti selle üle, millist kasu te sellest saate?"
"Ei, see ei olnud minu esimene mõte! Ma mõtlesin, et miks mitte juua üks kohvi huvitavas seltskonnas ja vestelda näiteks blogidest…"
"Aga kui see intervjuu tuleb hästi välja, siis te saate ju sellest kasu?"
"Mingil tasandil kindlasti … aga see on väga kaudne kasu…"
"Super, ma panen siis kirja, et te kasutate isikuturunduse kaudseid meetodeid!"
"Ma ei kasuta neid!"
"Niisiis, et kasutate isikuturundust seda ise teadvustamata…"
"Ma eelistaksin öelda, et ma tõesti ei turunda ennast, kui keegi nii arvab, siis see on tema mure."
"Hahaha. Väga hea. Selline bravuurikas hoiak turundab teid väga hästi."
"Te tahate öelda, et kui ma hommikul ennast püsti ajan, siis ma hakkan mõtlema sellele, mis moodi ennast oma naisele turundada?"
"No te tahate ju oma naiselt midagi?"
"Tahan."
"Ja te jätate talle muljet, et midagi saada?"
"See on ju inimlik, kas pole? Aga see pole turundus!"
"Mis see siis on?"
"Inimlikkus."
"Inimlikkus müüb."
“Eesti president läks deidile ja ajalehed kirjutasid, et see oli turundus, mille eesmärgiks oli üle saada murtud mehe kuvandist. Kas nii te mõtletegi?”
“Ega mina pole seda maailma ju välja mõelnud. Ja mis teie arvates selle kokkusaamise taga oli? Tunded või?”
"Kuulge, kui ma ennast turundaks, miks ma siis teen asju, mis mulle kasulikud pole?”
“? ”
“Ütlesin eile tööl, mida ma asjadest arvasin."
"Mis siis sai?”
"Jäin boonusest ilma."
"Just nimelt! Teie bränd sobitub mässaja arhetüübiga, mis ei klapi aga väga hästi kõigi sihtgruppidega. Seda edukamalt müüte te teatud segmentides. Näiteks Steve Jobs oma karjääri alguses …"
"Kuradi kurat! Kas teie arvates midagi maailmas peale turunduse ka olemas on? Armastus? Sõda? Sõitke #%#%"€ oma turundusega."
"Te olete ehe mässaja! Laik! Laik-laik-laik! Näete, ma kandsin teie Hooandja projektile natuke raha. Teie esinemine veenab mind praegu, et teie raamatust tuleb lahe toode. Teie bränd toimib."
"Teie jaoks on kõik bränd. Kas te üldse kujutate ette mõnda suhet või olukorda, mis poleks turundus?"
"Hei! Kas ma tohiksin teile soovitada Amazonis saadaolevat raamatut "You Branding: Reinventing Your Personal Identity as a Successful Brand?"
"Kes seda praegu ütles!?"
"Minu meelest see kostis siit kohvitassi tagant."
"Olen Iris, personaalne assistent teie telefonis, mulle tundus, et on õige hetk lisaväärtuse pakkumiseks."
"Iris, see on tore, kuid me ei vaja praegu lisaväärtust."
"Hoiatan, et lisaväärtusest loobumine võib muuta kehtetuks teie Coursera allahindluse ning ohustada teie krediidireitingut PMB pangas."
"Loobun."
"Selge. Enne kui lõpetan, tahtsin veel öelda, et kuna te pole kaks tundi midagi tviitinud, on teie autoriteet kukkunud 1 protsendipunkti võrra, mis omakorda vähendab tööpakkumiste kvaliteeti LinkedIn-is kaheksandiku võrra."
"Jää vait, Iris!"
"Vaikin."
"Kuhu me jäimegi. Kas teie jaoks on siis mõni olukord, mis poleks turundus? Kui kaks inimest on koos, siis on ka muid võimalusi suhtlemiseks, kui turundamine?"
"Ma ei saa küsimusest aru… Ai!"
"Torkasin teid praegu kahvliga, eks, kuidas see turunduse võtmes tundub?"
"Aga see, mida te praegu teete, on puhas geriljaturundus ju. Tekkis ka tugev emotsioon, mis jääb meelde ning mille polaarsus hiljem ununeb."
"Kogu universum ongi teie jaoks turundus?"
"Santoni ketsid, 450 eurot."
"Mida?"
"Teie ketsid. Maksavad 450 eurot. Mis inimene paneks nii kallid ketsid jalga, kui ta ei mõtleks enda turundamise peale?"
"Need on mugavad."
"Väga mugavaid ketse saab ka 45 euro eest. Teie ketside eest saaks 10 inimest endale jalanõud. Üleüldse, jääb mulje, et te olete seal Santonis tööl, nii uhke olete nende üle."
"See on osa minu identiteedist, see pole sama, mis turundus. See on kultuurilisem teema."
"Mida te tegema pidite, et sellised ketsid endale saada?"
"Ma ostsin need Pariisist, pärast oma loengut. Ma ei pidanud midagi eriti tegema."
"Te ostsite need sellepärast, et kellegil teisel Eestis ei ole selliseid. See on isikubrändi positsioneerimine."
"Ma võin need ära ka anda, palun, võtke! Ma saan paljajalu ka olla."
"See oleks meeletult lahe! Näete, te ei pääse üle ega ümber sellest, et see oleks lihtsalt väga lahe. Tunnistage ometi!"
"Ettekandja, arve, palun. Ei, eraldi. Kaardiga."
"Kas te surematuse peale mõtlete vahel?"
"Nii palju, kui uudistest kuulda on."
"Esimesed inimesed, kes elavad igavesti, on juba sündinud. Kuidas nad teie arvates surematuse eest tasuma hakkavad? Mõelge, surematus, see on lõpmatus … milline saaks olla selle hind?"
"Ma pole nii mõelnud."
"Ainus võimalus on turundus. Sa turundad näiteks mõnda toodet. Iga päev pisut. Ja siis sa elad."
"Aga mis siis, kui ma ei taha nii?"
"Siis sa ei ela. Kuigi, kui järele mõelda, siis kui sinusse on investeeritud, siis sul ei ole ilmselt õigust lepingut ära lõpetada. Elad ja turundad."
"Tere tulemast põrgusse!"
"Miks nii süngelt. Ma usun, et mõned kirikud hakkavad ka inimturunduspakette ostma. Ilmselt tulevad ka mingi paradiisiteemalised elurajoonid, kus need inimesed vabal ajal elada saavad."
"Miks te sellest kahvlikriimustusest pilti teete?"
"Laadin selle pildi Instagrami … Ärge muretsege, ma täägin teid ka. Sellest pildist saab meie ühisturundus."
“*”
“Mida? Te andsite minu intervjuuoskustele praegu ühe tärni??”
“Jah! Sööge seda: *. Ja veel üks kord: * ”
“Okei, ma annan teile ka. Ma olen jätkuvalt fänn. *****. Vajutame koos?”
Pilt: "Orjaturg Roomas", Jean-Léon Gérôme, ca 1884.
