“Kunagi ammu-ammu, 1990ndate aastate
alguses, said saladuskatte varjus kokku mitu Eesti
kütuseärimeest. Kohtumise põhjuseks
oli rahulolematus valitsuse ja poliitikutega.
Noore vabariigi musklid tugevnesid,
tegevusvabadus ahenes. “Nii enam edasi ei saa,”
otsustasid nad ning valisid endi seast kolm
saadikut, kelle ülesandeks sai ärimaailma
nimel erakondadega läbi rääkida. Järgmisel päeval
võttis igaüks neist kohvri rahaga. Üks neist
läks paremale, teine läks otse, kolmas läks vasakule.”
– Üks legend, mida räägitakse tänase päevaniKõrgepingetrafo kujuga Saku Suurhallis sumises rohkem kui 7000-pealine inimeste mass. Nad ei teadnud, kas järgneva kolme tunni jooksul pannakse alus uuele protestierakonnale, mis marsib kümne kuu pärast toimuvatel üldvalimistel Toompeale, või on algamas lihtsalt enneolematu show. Üks oli muidugi selge: kui tuleb spektaakel, siis olgu see vähemalt sama muljetavaldav kui Rammstein, Metallica või vähemalt iluuisutamise MM.
Saali ukse juures seisis NO99 dramaturg Eero Epner. “Mida me teinud oleme…” ütles ta. Ja mina olin nõus.
Poliitsõnumi visualiseering 2010. aasta veebruarist. 5000 lauluväljakule kutsutud töötut külmas talveilmas. (Foto: Õhtulehe lehetegija blogi)
Suurte poliitiliste reformide hindamine kõigest nelja aasta tagant on vajalik, kuid raske ettevõtmine, sest näiteks tänaste rahvastiku- või energeetikapoliitiste otsuste loomulik mõjuhorisont on pigem 30-50-100 aastat kui neli aastat.
Ma mäletan, kuidas kunagi ühe reklaamiagentuuri tüübiga rääkides tuli jutuks, et miks nad teevad reklaame, mis neile endile ei meeldi. “Keegi ei telli ju paremaid,” ütles ta. Ma tegin suu lahti, et midagi öelda aga siis panin kinni tagasi, sest ma ei osanud. Ilmselt mõtles tüüp seda, et raha makstakse liiga vähe, turg on liiga väike, tellijad liiga harimatud ning mis kõik muu.
Kristina Mänd, EMSLi nõukogu liige ja poliitikauuringute keskuse PRAXIS külalisuurija Hiljuti EPLis ilmunud Villu Zirnaski arvamus ja varem EE kõlanud idee tulumaksu suunamisest kodanikuühenduste toetuseks ning selle peale ilmunud EMSLi juhataja Urmo Kübara artikkel tõstsid annetamise teema uuesti päevakorda, ainult täiesti eri seisukohtadelt. Suurendame tulumaksu 1% võrra ja ühtlasi anname igale kodanikule õiguse ja kohustuse… Read more »
Daniel Vaarik Edgar Savisaar on oma poliitikukarjääri jooksul tõestanud, et tal on väga tugev võime tulla läbi igast skandaalist ning see on pannud paljud inimesed täiesti ebaratsionaalselt arvama, et see jääbki nii. Nii nagu me ei pea kogu aeg kontrollima, kas päike hommikul tõuseb, sest me teame, et ta tõuseb, on nad harjunud ka sellega,… Read more »
Daniel Vaarik “What’s the matter with you? Is your brain going soft? Never tell anybody outside the family what you’re thinking again.” Don Corleone to Sonny Alljärgnev lugu on avatusest, ootustest ja poliitilisest twitterihäälest nimega @vaiknedon, kes otsustas vaikida. Kunagi kirjutasin Eesti Päevalehes avatumatest ja suletumatest ühiskondadest ning võrdlesin suletud ühiskondi ämblikuvõrkudega, milles informatsiooniniidid koonduvad… Read more »
Mart Parve, tehnoloogiaajakirjanik Ühe valimiste-teemana pallis Reformierakond platsile idee ajateenistuse lühendamisest 6-le kuule praeguse 8-11 kuu asemel. Reformierakonna argument on, et 6-kuuline teenistus vähendab kutsealuste vastasseisu teenimamineku suhtes ning oleks samm kutselise kaitseväe suunas. Mõistagi ei tule Reformierakonnale üllatusena, et IRL-i leeris haarati selle idee peale tõrvikud ja hangud. Dramatiseerimise mõttes ei vaielda nüüd enam… Read more »
Daniel Vaarik 1986. aastal muukisime sõpradega lahti Vanemuise tänava arvutiklassi ukse, et saaksime natukenegi kasutada 8-bitiseid Yamaha MSX personaalarvuteid. Üks tüüp pidi kogu aeg valves olema ja kui ta ühel hetkel jooksuga mööda koridori tuli, siis oli selge, et tuleb arvutid ülepeakaela kinni panna ja uks lukku lajatada. Selleks hetkeks kui mõni õppejõud kohale jõudis,… Read more »
Daniel Vaarik Nostalgiline klipp online ajakirjanduse algusaegadest. Vaimustav uus tehnoloogia! Carlota Perezi tehnoloogilise muutuse teooria, mida ta kirjeldab näiteks raamatus Technological Revolutions and Financial Capital, väidab, et alates industriaalrevolutsioonist on suured tehnoloogilised pöörded toimunud iga 50 aasta tagant. Iga selline muutus jaguneb laias laastus kaheks osaks, esimeses konfigureeritakse ja installeeritakse uut teadmist ning pärast murdepunkti… Read more »
Daniel Vaarik Mu lapsepõlve helifooni kujundasid üle Tartu linna kostvad valjud kõmakad, mis leidsid mõnel päeval aset lausa kümneminutiliste vahedega ja olid nii võimsad, et puust majad nagisesid ja raamaturiiulite klaasid klirisesid. Üks naabrimees armastas pärast järjekordset kõrvulukustavat pauku mõtlikult nentida, et “küllap lendas kuskil jälle mõni ämm õhku,” kuid tegelikult tekkis see müra sellest,… Read more »
Close
This is a widget ready area. Add some and they will appear here.