Kas sa teadsid, et klikid muudavad maailma? Sellega seoses on kaks uudist, hea ja halb. Alustan kõigepealt halvemast.
Halb uudis
Kui klikid niinimetatud kollast pealkirja ajalehes, siis saad võib olla teada, milline on üleni roosas Paris Hilton, kuid samal ajal registreerib ajalehe serveris väike klikihitler sinu kliki, kogub selle kokku teiste samasugustega ja saab lõpuks selle eest reklaamiandjalt raha. Lisaks saab autor tuult tiibadesse, et homme jälle sarnaseid lugusid teha.
Jah, ühe inimese klikk võib tunduda väeti ja nõrk nagu eksinud kassipoeg, kuid tuhandekaupa on klikid kui lõvid, mille möirete rütmis mürtsub meediamajanduse ja “kuulsuse” konveier. Seda võib ka nii vaadata, et iga hommik on moodsale netiväljaandele nagu valimistehommik poliitikule. Lood mis saavad rohkem klikke, valitakse parimateks, neid tehakse juurde ja just nemad valitsevad meie arvutiekraane.
Hea uudis
Kui sa klikid linke, mis Sulle meeldivad, siis saab selliseid lõpuks rohkem ja internet on rohkem sinu nägu. Mida rohkem ma selle peale mõtlen, seda toredam see uudis tundub.
Mida siis teha
– Pea lihtsalt meeles, et klikil on võim. Kostita ohtrate klikkidega kõike, mis netis meeldib.
– Kirjuta ise lugusid, tee pilte või kasvõi filme kõigest sellest, mis endalegi meeldib
– Ära unusta meeldivate lugude autoreid tänamast, kasvõi kommentaaris või e-kirjas.
– Soovi korral lisa oma kodulehele või blogile “ära kliki saastal” märk ning miks mitte ka link sellele blogipostile siin.
NB! Siinkohal tahab Memokraat tänada (esimese!) vabatahtliku kaastöö eest Priidut, kes alljärgnevad kaunid märgid disainis.
Mida mitte teha
– On oluline tähele panna, et siin ei kutsu keegi üles meediatarbimisest loobuma, vaid andma meediale võimalust paremaid lugusid teha. Tekitagem ajakirjandusele õigustus teha rohkem häid lugusid.
– Kõik deklaratiivsed kampaaniad on nõmedad. Me ei kutsu protestiallkirju andma ega valitsust kukutama. Loomulikult võib igaüks alati klikkida ükskõik mida. Me ei keela ega käse midagi. Tahame lihtsalt meelde tuletada, et Internet on meie nägu ja et maailma saab alati muuta, alustades iseendast.
Kas nüüd kaovad kollased pealkirjad ära?
Ei, lõppkokkuvõttes jääb osa kollast ikka alles ja jumal hoidku – miks teda ei võiks siis olemas olla. Kuid kui ka 5 protsenti raiuvad hiireklahve teadlikumalt, siis tähendab see seda, et on saadetud terav torge kvaliteetsema ajakirjanduse toetuseks. Meie arvates tasub proovida.
Samal teemal samas blogis:
Untergang
Õudne tõuk
Põgene, Sirp
Volkov vs. Hõbemägi