Täna on blogosfääris tähtis päev. Häiritud hääled blogijate endi seast on hakanud môista andma, et inimene ei olegi internetis parem, kui ta on näiteks tänaval. Hullemgi vôib olla. Kui inimesele anda anonüümsus ja anda talle vôimalus ennast kellegi suhtes välja elada, siis teised inimesed kannatavad ja mitte ainult, kannatab kogu maailm. Üllatus tôepoolest.
Tegelikult oleks seda vôinud ette näha ka varem, näiteks teoreetiliselt kirjeldab seda olukorda kôige paremini niinimetatud public goods game. See illustreerib, kuidas väike hulk tôrvatilku on vôimelised keskkonnas esineva usalduse viima madalamale kui keskmine aktsiahind Tallinna Börsil. Eriti juhul kui ülejäänud osalejatel puuduvad vôimalused neid tilku môjutada. Aitäh Aavo Kokale, kes kunagi ühel seminaril seda eksperimenti päris veenvalt demonstreeris.
Ilmselt on netigurusid siiani môjutanud mälestus ajast, kus internetis ei olnud veel niipalju rahvast ja need, kes olid, olid üle keskmise nutikad. Siis vôis tôesti tekkida idee, et äkki tehnoloogia teeb inimesi paremaks. Aga no ei tee noh.
Kaks inimest, kelle ingliskeelseid postitusi ma väga soovitan lugeda, on Jason Calacanis ja Michael Arlington. Esimene neist on eriti huvitav ja see kirjeldab pikemalt, kuidas siis ikkagi juhtub, et inimesed muutuvad internetis maniakkideks ning jällegi, ossapoiss, on selle taga seesama kurja juur, mis alati – dehumaniseerumine. Sellest hetkest kui inimest ei nähta enam inimesena, vaid helendava sildina, mingisuguse sümbolina, on teda ka juba lihtne rünnata ja see ei tundu isegi mingi asjana, mille pärast pôdeda.
Mis puutub Michael Arlingtoni, siis tema on oma vastava posti kommenteerimise lihtsalt kinni keeranud.
Kuidas rakendada sôbralikku pilve?
Samas teab iga ajakirjanik, blogija vôi muu sônavôtja, milline kôrge väärtus on läbi môeldud kommentaaridel. Paljud kommentaatorid on kaasaelajad, kes aitavad ka autoril jôuda uuele tasemele.
Mul endal tasub lugeda kasvôi Memokraadis esinevaid kommentaare, et kiirelt järeldada, jah kommentaarid vôivad olla kasulikud ja arendavad. Ma olen targem. Sellised kommentaarid on nagu hulk omavahel kokku ühendatud arvuteid, mis autoriga kaasa arvutab, parandab vigu, pakub uusi ideid ning annab informatsiooni. Intelligentne pilv nii öelda.
Ilmselt on selline ka nende inimeste ideaal, kes seisavad vapralt kommentaaride anonüümsuse eest. Kuid mida rohkem lisandub internetti uusi inimesi, seda vähem jääb järele neid vanu olijaid, kes usuvad ise ka tegelikult, et kommentaaride anonüümsus on väärtus, mida tuleks iga hinna eest kaitsta.
Jah, vôib kindlalt väita, et anonüümsuse vähenemine internetis on vältimatu.