Meie

Aasta tagasi esinesin Tartu Ülikooli Ajakirjanduse ja Kommunikatsiooni Instituudi lõpetajate ees kõnega. Täna lugesin seda mingil põhjusel uuesti ja jäin mõtlema, miks ma seda Memokraati pole üles riputanud. Taas on käes lõpetamiste aeg ning siin see on. 

Tere.

Täna tahan ma rääkida meist.

Meiet võib vaadata kitsamalt ja laiemalt.

Oleme näiteks meie siin täna, ajaloomuuseumi valges saalis. Oleme meie, nagu näiteks Tartu ülikoolis meediat ja kommunikatsiooni õppinud inimesed.

Oleme meie, nagu näiteks Eesti elanikud.

Oleme meie, nagu eurooplased või planeet maa elanikud. Meie piiri võib lõigata tuhandel erineval moel. Kuid iga lõikamisega muutub maailm.

Ma olen aru saanud, et enamus halba tulebki sellest, kuhu tõmmatakse “meie” piir.

Tõmbad meie piiri ja kohe saad hulga häid sõpru, kuid samal hetkel on sul olemas ka mittemeie, kellest saab kergesti vaenlane.

Eesti viimase aja sündmustest näiteid otsides torkab eredalt silma probleem meiega, mis tabas Reformierakonda. Reformierakonna käsitluses on meie kitsam seltskond inimesi, kes võivad omavahel probleeme arutada. Silver Meikari väidetest võib järeldada, et tema arvates on meie laiem seltskond inimesi, kes võiks neidsamu probleeme arutada.

Ma räägin teile seda kõike täna sellepärast, et hoolimata sellest, kas sinust saab tulevikus ajakirjanik või kommunikatsiooninõustaja, mõlemad need tegevusalad on eriti tugevalt seotud sellega, kuhu tõmmatakse meie piiri.

Ilmselt olete lugenud Benedict Andersoni ja te teate, et see arusaam, mida me täna tunneme rahvusliku meiena, on sündinud tänu meediale vähemalt laias mõttes.

Kui te vaatate neid, kes annavad nõu tänases poliitikas, siis näeme, et nende vastustest küsimusele: “kes on meie?”, sünnivad peaaegu kõik poliitika võtmeküsimused.

Ning ega äris samuti asjad teistmoodi pole. Ettevõtete piirid pole kunagi vähem hägused olnud, kui täna, kus äritegevuse mõju mõõdetakse erinevates jalajälgedes nii keskkonna kui ühiskonnakorralduse osas.

Võrguajastu lõhub nagunii vanad piirid. Vana “meie” ei toimi enam kuigi hästi.

Meie tuleb uuesti luua, üles ehitada, võib olla isegi leiutada. Seda teete lähemate aastakümnete jooksul ka teie.

Soovin meile selles edu.