Urmas Väljaots – teekond väikesest Eestist suurde parfümeeriamaailma

"Tänapäeval inimeste saamatusele ja harimatusele õigustust leida on tunduvalt raskem. Iga asi on paari hiirekliki kaugusel, kui sul huvi on. Aga huvi peab muidugi aitama tekitada."

Urmas Väljaots sai eestlastele tuntuks aastatuhande vahetusel, kui hakkas korraldama moekonkurssi "SuperNoova". Hiljem on ta avalikkuse ees figureerinud peamiselt nii moeajakirjanikuna kui ka teles, viimati saate "Eesti Tippmodell" ühe žüriiliikmena. Sel aastal kirjutab ta aga juba 10. korda oma Kroonikas ilmuvasse Moepolitsei rubriiki ülevaadet vabariigi aastapäeva vastuvõtu tualettidest.

Tegelikult aga, ilma suurema kärata, on Urmas teinud moe- ja parfümeeriatööstuses märkimisväärset karjääri, ning tema 11 aastat Pariisis ja seejärel viimased poolteist aastat Londonis toovad esile inspireeriva loo julgusest, õppimisvõimest, järjepidevusest, ning distsipliinist.

Me räägime Urmasega tema algusaastatest Eestis, mis nagu paljudel 90ndatel elanud eestlastel oli üsna kirev ning täis paralleelseid projekte, kuid mis valmistasid teda ette elu raskeimaks katsumuseks saada sisse Pariisi tippmodekooli IFM, ise samal ajal prantsuse keelt vaevu purssides.

Urmase näol on tegemist parfümeeriamaailmas kaugeimale jõudnud eestlasega, kes töötas kuus aastat suurkontserni L'Oreal Armani parfüümidivisjonis, keskenduses uute toodete väljatöötamise ning turuletoomisega.

Räägime Urmasega eestlaslikust perspektiivist moetööstusele, millised on parfüümi turuletoomise erinevused rõivatööstusest, tarbimisest ning kiirmoest, ning loomulikult Eestist.

Saade on salvestatud 28. jaanuaril 2017. aastal üle Skype'i. Head kuulamist!

Tsitaadid

"Kui ma oleksin IFMi (Moekool Pariisis) vastuvõtukomisjonile olnud ebainspireeriv inimene, siis mind poleks vastu võetud. Ma olin uuest riigis (Eesti), millest keegi polnud midagi kuulnud, purssisin prantsuse keelt, millest keegi midagi aru ei saanud ning see, et olen meesterahvas välismaalt."

"Kui su kõrval on neiud, kes on sinuga ühel kursusel, aga kes on väga vanadest perekondadest — kelle vanaema juba käis Chaneli või Diori 1950. aastate haute couture'i kleitidega. Kui sind kutsutakse mingil hetkel nende kodudesse ja sa näed kultuurikihtide vahet, siis oled õnnelik, et sul on teistsugune perspektiiv ja hinnang asjadele. Neil meie perspektiivi omaks võtta on tunduvalt raskem kui meil nende oma."

"Parfüüm on kindlasti muutunud tarbekaubaks. Paarkümmend aastat tagasi oli luksuskaup, eriti kui toodi Soomest ja välismaalt peen, kallis parfüümipudel. Tänapäeval on, vähemalt Euroopas ja Lääne maailmas, igaühel kindlasti vähemalt üks parfüüm."

"Kuna moetööstust valitsevad suurfirmad nagu Zara, H&M ja LVMH grupp, mis on suurim luksuskonsern, siis nende eesmärk on teenida raha ning brändide toimimine on sellest ajendatud."

"Inimesed loodavad, et kui nad ostavad kalli Armani toote, siis see on eluaegne toode. Eluagne ja mood on täiesti ortogonaalsed väljendid — need kaks asja ei saa olla omavahel seoses."

"Sa lihtsalt ei saa mingi kalli brändi uksest sisse marssida ja arvata, et see, millega lahkud on hea. Seda võib olla küll väga palju reklaamitud, aga selle esteetiline väärtus võib olla kaheldav, sest kaupa tehakse inimestele, kes seda ostavad. Kui inimestel on halb maitse, siis seda kaupa ka tehakse."

"Kui sa võtad tavainimese aastal 1900 või tänapäeval, siis muidugi see hulk riideid, mis inimesel on, on mitmekordistunud, kuid baas on ikka sama: tal on mingi jakk, püksid, särk ja müts."

"Tänapäeval inimeste saamatusele ja harimatusele õigustust leida on tunduvalt raskem. Iga asi on paari hiirekliki kaugusel, kui sul huvi on."

"Kui me nüüd vaatame ajalukku, kust meie oleme tulnud ning mis on meie viisid Eestis asju teha. Kasvõi vabadusvõitlused või Laulev revolutsioon — ei ole toimunud kuskil pommide panemist ja enese õhkamist."

"Ma arvan, et eestlased on ausad ja töökad inimesed, kelle peale saad kindel olla."

"See on kuidagi tendentslik Eestis, et kui on olulisemad seadused, mis puudutavad kõiki, siis pole kedagi kuskil protestimas, aga kõige muu kerglase ja tähtsusetu ümber käib kogu aeg emotsionaalne vahutamine."

"Ma ütlen endale alati, et ma saan alati osta lennupileti Tallinnasse ja tulla tagasi Eestisse ning kõik nad siin pikalt saata, kui vaja. Neil seda varianti pole."

Raamatusoovitused

"Hingede öö" – Karl Ristikivi
"Protsess" – Franz Kafka
"The Architecture of Happiness" – Alain de Botton

Vaata kõiki saatekülaliste raamatusoovitusi siit: Rainer Sternfeld's book recommendations, liked quotes, book clubs, book trivia, book lists (globaalsed-eestlased shelf)