Ma olen päris palju igasuguseid üritusi juhatanud ning ise esinenud ja muretsenud selle pärast, et kas eestlased ikka küsivad esinejatelt küsimusi. Ajapikku olen ma aru saanud, et jutt eestlastest kui rahvast, kes ei julge küsimusi küsida on müüt. Nad ei julge esimest küsimust küsida vahel, kuid kui sellest üle saab, läheb ägedamalt käima kui mõnes teises riigis.
Me ei pruugi kohe kätt püsti visata nagu esimese klassi lapsed Turovskiga kohtudes, kuid kui ürituse juht suudab kuidagi ära kannatada piinliku vaikuse või ise paar-kolm küsimust sissejuhatuseks ära küsida, võib vabalt juhtuda, et küsimustevoolu ei saa enam pidama. See on ühtlasi täna ka minu viimane postitus, mida ajendasid presidendi kärajad :). Laval olijad näisid liialt mures olevat küsimuste vähesuse pärast, kuid pärast ei saanud enam kõiki äragi vastatud.
P.S. Küsimustega võib muidugi ka probleeme olla, kui esineja on halb või teema vale aga see on mujal ka nii.