Posts Categorized: Utoopia

Eestisse kolimine – see pidavat imelihtne olema. Saabumine Oli 2015. aasta detsembri algus ja ma kaalusin parajasti nii muuseas Eesti e-residentsuse taotlemist, kui leidsin Eesti töökuulutuse, mis näis olevat justkui mulle loodud. Ainukeseks probleemiks oli see, et lõuna-aafriklasena ei hellitanud ma lootustki saada enda saadetud CV-le vastust, rääkimata pikkade vestluste edukast läbimisest. Neli kuud hiljem… Read more »

me olime nädalavahetusel seal bonni lähedal vanas jahilossis ümberringi olid piiniad ja männid viiemeetrised kadakad ja jämedad männid ja kaskede ümber olid mähkunud suurte lehtedega tummad ronitaimed mõned meie seast läksid jalutama ja laanest jooksis välja buldog silmad pahupidi, kaela ümber puruksrebitud ketilülid need mõned meie seast lugesid oma elu viimaseid sekundeid drei zwei eins… Read more »

TEDxYouth@Tallinn laval rääkis novembris üks noor Eesti mees inimlikkusest, väärtustest ja eestluse tulevikust. Rääkis nii, et saalis istudes oli klomp kurgus ja küüned soonisid tahtmatult peopessa. Sestap jagab Memokraat Carli kõne siinkohal täies mahus. See on Sinu aega väärt, eestlane.

Räägi, miks sa ratastoolis oled? See tavaliselt huvitab tutvuse alguses kõiki. Mul on üks lihashaigus nimega Duchenne lihasdüstroofia, mis tähendab seda, et keha ei tooda düstrofiini, mis aitaks lihastoonust hoida.  Igapäevaselt kasutan siis liikumiseks elektriratastooli, kuid vast peamine on see, et enamustes igapäevatoimingutes ma vajan kõrvalist abi, alates sellest, et hommikul üles tõusta, riietuda, süüa… Read more »

On kindel põhjus, miks “Star Wars” filmiti 1970ndatel, aga mitte praegu. Siis tundus kõigile, et kosmoserüütlite võitlus Darth Vaderiga on kujund − kujund selle kohta, mis toimus ka päriselus. Nii kunstis kui poliitikas olid toona asjad “selged”. Teati, mis on hea ja mis on halb. Fašism oli halb, inimõigused head. Nixon oli kahtlane, Kennedy oli… Read more »

Riigikohtu esimees Priit Pikamäe avaldas hiljuti Sirbis artikli "Süüdistus kui hüpotees", mis Memokraadi toimetuse arvates on saanud teenimatult vähe avalikku tähelepanu, sest see, kuidas sünnib tõde ja õigus kohtusüsteemis puudutab vist iga inimest Eestis. Seetõttu sündis artikli põhjal alljärgnev vestlus Priit Pikamäe ja minu vahel. Tarmo Jüristo: Ülalmainitud Sirbi artiklis puudutasid mitmel puhul ühte suurt küsimust… Read more »

"Kaua te enda isikuturundusega juba tegelenud olete?" "Ma ei tegele sellega." "Ah? Miks te siia siis tulite?" "Teie ju ise tahtsite minuga intervjuud teha…" "Ja kui te intervjuuga nõustusite, siis te juurdlesite kindlasti selle üle, millist kasu te sellest saate?" "Ei, see ei olnud minu esimene mõte! Ma mõtlesin, et miks mitte juua üks kohvi huvitavas… Read more »

Sten Tamkivi püüdis hiljuti siinsamas ühe Eesti ühiskonda kummitava probleemi löövasse kujundisse: "Napi paari aastaga on totaalselt ussitama läinud Eesti avalik mõtteruum." Jagan seda diagnoosi ("totaalselt" on ehk väike lõiv löövusele), mistõttu nopin pakutud kujundi üles ja kirjutan veidi konkreetsemalt lahti.

Alljärgnev on õuduslugu. Põhjamaine death metal. Lõpus saavad kõik surma. Kuid alustagem sellest, et Homo Sapiensi sotsiaalmeediakäitumise sarnasust niinimetatud sipelgaveskitele on varemgi täheldatud. Sipelgad, kes on teatavasti pimedad, jätavad üksteisele erinevaid lõhnasõnumeid, mis aitavad leida teed näiteks toidu juurde. Vahel aga hakkavad sipelgad üksteise  sabas ringiratast marssima, kuni surevad väsimusse. See ongi sipelgaveski. Kunagi arvasin… Read more »

Eellugu, erinevad hoiatused ja countdown

Eestis tehakse alkoholireklaami 18 miljoni euro eest aastas, väidab Terve Eesti Sihtasutus. Millega seda summat võrrelda? Mäletad seda Reformierakonna “Uhke” kampaaniat 2011. aastal, mil bussipeatused olid kollased ning teles jooksis prime time reklaam, kus inimesed olid uhked? Kuidas see kõik käis mitu kuud üle Eesti, lehtedes, raadios, online’is? No see maksis ametliku info kohaselt kaksteist korda vähem. Nii et jaanuarist detsembrini kulub alkoholiturundusele iga kuu umbes samasugune summa, mis aitas ühel erakonnal võita valimistel peaministritooli.

Poolteist aastat tagasi palus Terve Eesti Sihtasutus (TESA) mul kaasa mõelda alkoholireklaami mõjude teemal ning kuigi osa tööst olen teinud tasuta, olen ma saanud nende käest tasu 3344.- eurot koos käibemaksuga. Ma mainin seda sellepärast, et sa teaksid edasi lugedes, kus ma istun ja seisan. Sest alkoholireklaamist rääkimine on üpris radioaktiivne värk, eriti pärast seda, kui alkoholist on saamas julgeoleku kõrval üks lähenevate valimiste keskseid teemasid.

Alkoholireklaamid on aja jooksul väga kõvasti muutunud. Vaata kasvõi seda fotot 1990. aastate alkoholireklaamist. Kas see võiks ilmuda mõnes tänases ajalehes ilma, et avalikkuses ei hakkaks kõlama süüdistused purjuspäi autoga sõitmise propageerimises?